Posts

PERSPETIVA EDUKASAUN KONA-BA EMA NU’UDAR “ANIMAL EDUCANDUM”

Image
A.    Obrigatóriu edukasaun: tanba sá ema tenke eduka (simu no fó edukasaun) 1.     Bazeia ba biolójiku Edukasaun presiza tanba ema moris inkapasidade. a.     Ema moris la ho insting ne’ebé perfeitu atu bele adopta-an hodi hasoru ambiente. b.     Ema presiza tempu naruk atu estuda nu’udar preparasaun atu bele direitamente halo relasaun ho ambiente konstruktivu. c.     Edukasaun dahuluk akontese depoizde ema to’o no bele adapta ninia fíziku (labarik bele la’o mesak, han mesak, uza mesak nia liman) ka to’o liberdade fíziku no mentál. 2.     Implikasaun a.     Ema ne’ebé la simu ajuda hosi ema adultu seluk sei labele sai ema ne’ebé iha kultura ka laiha liu (mate). b.     Labarik presiza protesaun no kuidadu nu’udar tempu preparasaun ba edukasaun. c.     Abilidade edukasaun limite. d.     Ema adultu ne’ebé la susesu iha edukasaun presiza edukasaun filafali ka reedukasaun. 3.     Bazeia ba sosio-antropolójia Sivilizadu la akontese mesak-mesak iha sosieda

UMANA NO EDUKASAUN: PERSPETIVA AKADÉMIA NO FILOZOFIA KONA-BA UMANA (EMA) NO IMPLIKASAUN BA NIA EDUKASAUN

Image
A.    Perspetiva akadémia kona-ba ema (umana) no implikasaun ba nia edukasaun 1.     Antropolójia biolojika/fizika a.     Limitasaun Antropolójia mak siénsia ida ne’ebé studu kona-ba orijinidade, dezenvolvimentu, karakterístika jéneru (spesies) ema ka estudu kona-ba ema nia rasa. Antropolójia akadémia nia laran iha: antropolójia biolójia, sosiál, kultura, arkeolójia, linguistika. Antropolójia biolójia hanaran antropolójia fízika, signifika katak estudu kona-ba fosil no ema nia moris nu’udar organizmu biolójia. (Beals, 1977, p. 1) b.     Karakterístika Ema mak Homo sapiens : 1)     Pontu kulminante evolusaun organiku hosi balada moris. 2)     Ninia pozisaun iha klasifikasaun balada moris: a)     Mundu: balada. b)     Phylum: chordate. c)     Klase : mamalia. d)     Ordo: primate. e)     Família : homonidae. f)      Genus: homo. g)     Spesies: sapiens. 3)     Karakterístika típiku a)     La’o loos ( bipedal locomotion ). b)     Iha kakutak ne’e